Aeg siin Ollerupis lendab lausa linnutiivul. Kevadisest semestrist on seljataha jäänud juba pool ja eesootav aeg on täis proove ning esinemisi, võimlemisfestivale ning laste õpetamist.
Möödunud nädal oli mõeldud eelkõige esinemiskavade õppimiseks ja ning laste tundide ettevalmistamiseks. Kõik ruumid koolis olid hõivatud, lõigati muusikaid, seati samme muusikasse, et algavaks nädalaks valmis olla. Umbes pooled meist lähevad praktikaele internaatkoolidesse, teine pool jääb kooli õpetama siia saabuvaid viienda klassi lapsi. On mida oodata...
Eile aga saime hakkama suurejoonelise internatsionaalpeoga, mille teemaks olime valminud „Kuulsused Punasel Vaibal” ning neid jagus meil küllaga. Peo ettevalmistus ja läbiviimine oli meeletult suur pirukas, kuid selle läbinärimisega saime üsna hästi hakkama ning mis enim heameelt teeb- peo tagasiside on olnud väga positiivne. Eile õhtuks olin omadega üsna läbi, eriti mu vaesed jalakesed, mis erilise vati said.
Nüüd on aga mu kogemustepagas palju rikkam- tean kuidas juhtida peo ettevalmistusi, olla õhtujuht, koostada lõbuprogramm, õpetada poistele koreograafiat, ning olla bändiga laval kui tehnika alt veab ning trummar teisi bändiliikmeid ei kuule:) Kõigest tuleb õppida!
Saime oma internatsionaaltiimiga hakkama meeletult suure asjaga, mis meid veelgi enam liitis. Ausalt me oleme nagu suur lastepere oma õpetajatest ema ja isaga. Me oleme internatsionaalid:)

Töörikas, kuid ülimõnus erinädal on nüüdseks seljataga. Rohkelt usinalt rassimist ja magus uni 9 tunniks öösel oli garanteeritud. Saime tunda nii päikest kui ka vihma võimu- neljapäeval leotas see viimane meid aluspesuni märjaks. Õnneks on meil õpetaja, kes väärib vaid kiidusõnu ja kes külmetavale Kataluusile oma naise ülisooja kombeka selle peale selga andis. Täna jõime tööde lõpu tähistamiseks õlut ja limonaadi, sõime ise tehtud hot-doge, kolmapäeval küpsetasime snowbread-e ja üleüldiselt tundime end murjamitena väga hästi. Meie tööd on käinud uudistamas inimesed koolist aga ka ümberkaudsed elanikud, kes siirast rõõmu uue puhkekoha üle tunnevad.
Mis me siis lõppkokkuvõttes valmis ehitasime?
Kaks varjualust magamiseks (5x 3m), kuivkäimla südamekujulise poti ja ukseavadega (+linnupesade kohad räästasse ja prügikast nurka), lõkkekoht veeveetmiseks vajaliku sõrestiku ja istepinkidega, rattahoidla, puukuuri, grillvarraste hoiukoha, punutud prügikasti ja kivimonumendi meie töö tähistuseksJ
Mõnus tunne on oma kätetööd vaadata ja õppida turvalises keskkonnas uutmoodi riistadega töötama. Olen endaga rahul!

Kevadehakul tunneb Luusiste ennast taas hästi. Täna käisime „Hojskole pa kanten” nädala raames (see küll algab järgmisel nädalal) õpetajal abis onnide ehitamiseks ettevalmistusi tegemas. Mis oleks veel parem laupäeva veetmise viis kui värskes õhus linnulaulu saatel palke koorida ja taani-inglise segakeelest üllatavalt palju juba aru saada. Seejuures süüa õpetaja naise poolt küpsetatud kodusooja saia koduse põldmarjamoosiga ning pugida kodust kooki. Kõik nn kodused hetked on siin Taanimaal nii meeldejäävad ja mõnusad- vahel piisab tõesti nii vähesest.

Kasvõi sellest kiisumiisust, kes mulle palki koorides vägisi sülle ronis ja nurrudes oma pea mu käe alla pressis. Kiisu, kes mulle 15 minutit oma suurte silmadega otsa vaatas ja pingsalt paisid lunis:) Lumikellukesed ja krookused on pea kõikjal ja see teeb mu uue nädala ootuse veelgi suuremaks.

Vahva, kui kõik kuivkäimla peale itsitavad ja puuküttega ahjul toidutegemist kunsttükiks peavad, tunnen end natuke erilisena... Mu puukoorimisoskuse peale küsis õpetaja täna, kas ma olen seda varem teinud--mhmh ja üsna märkimisväärses koguses.

Eile käsime Gregori sünna puhul linnas bowlingut mängimas. Mu isiklik treener on Eestimaal, mistõttu oli mu mäng veidi lüklik, kuid mis peamine, Marianole, kes igas palimängis k..i osav on, sain ma pähe tehtud. Õhtu oli vahva- bowlingukuulid veeresid õhtu edenedes aina rohkem koos poistega, sest nad ei saanud märgukese rüüpamisel enam õigel ajal kuulist lahti lastud:)

Eesti laulu valikuga jäin rahule ja usun, et uni tuleb täna värskest õhust tingituna magus!

Ikka juhtub, kuid viimasel aja eriti palju just basseinis ja ujumistundides. Eelmisel nädalal tõi õpetaja basseinipõhajst välja Raphaeli, kes sukeldus, aga 3m sügavusest enam üles tulla ei osanud. Ta õppis alles siin ujuma (neegripoiss Beninist) ja ainus stiil, mis ta oskab, on krool. Õnneks köhis ta natuke vett ja pisut hiljem oli kõik taas ok. Eile aga järjekordna äpardus, kui mängu ajal tõukas Gregor Toket õlast nii, et viimase õlg liigeset välja tuli ja haiglasse sõit ette võeti. Muidu poleks ju hulle, aga Toke teine käsi on küünaliigsest saadik amputeeritud ja nii on ta teine käsi ka rivist väljas, mistõttu ei jäänud tal muud üle kui paranemiseni koju minna, sest nüüd vajab ta kõrvalist abi pea kõiges... Loodame, et ta on varsti tagasiJ

Ilmad on palju keavdisemad. Eile õhtul jalutades näitas temperatuuriks 6º. Ootangi, et ilmad ilusamaks läheksid, sest järgmine nädal on metsa minek. Hakkame ehitama, ehitame 2 varjualust magamiseks, kuivkäimla, lõkkekohad ja istekohad matkalistele. Õpetaja seletas pikalt laialt kuivkäimla põhimõtet, kõik olid hämmingus ja siis ma piiksusin vaikselt, et ma olen sellest süsteemist teadlik, sest mul on kodus ka selline käimla- oleksite pidanud nägusid nägema, ma olin tol hetkel kui teiselt planeedilt!

Võimlemises hakkasime esinemiskavasid õppima ja see on nii tore. Üks tuleb kurikatega. Täna tundsin end juba palju kodusemalt nendega, paljud trikid tulevad välja:) Ise olin uhke ja õpetajal oli ka hea meel.

Muide, täna oli meil loeng, kus käis rääkimas Punase Risti liige, kes tuli just Gaza sektorist. Kuigi jutt oli taani keelne ja me sellest palju aru ei saanud, siis pildid rääkisid omaette. Palju verdtarretamapanevaid operatsioonipilte, kohutavad kaadrid maalihetest ja lastest, kes ühe jalaga värkpalli mängivad. Au ja kiitus sellistele tublidele inimestele. Ta ütles, et ühes kuus opereeris ta oma meekonnaga 2900 patsienti!!! Peale seda longut oma maailm taas natuke teistsugune...

Aaa ja muidugi nädalavahetus. See oli külaliste päralt, igaüks meist võis tuua 1 külalise, seega oli koolis pea 400 inimest. Mitmesugsued tegevused ja laupäevaõhtune S-pidu, kus meie, Internatsionaalid olime SPARTAD. Olime riietusega palju vaeva näinud ja lõime teisi pikka puuga:)