Aeg siin Ollerupis lendab lausa linnutiivul. Kevadisest semestrist on seljataha jäänud juba pool ja eesootav aeg on täis proove ning esinemisi, võimlemisfestivale ning laste õpetamist.
Möödunud nädal oli mõeldud eelkõige esinemiskavade õppimiseks ja ning laste tundide ettevalmistamiseks. Kõik ruumid koolis olid hõivatud, lõigati muusikaid, seati samme muusikasse, et algavaks nädalaks valmis olla. Umbes pooled meist lähevad praktikaele internaatkoolidesse, teine pool jääb kooli õpetama siia saabuvaid viienda klassi lapsi. On mida oodata...
Eile aga saime hakkama suurejoonelise internatsionaalpeoga, mille teemaks olime valminud „Kuulsused Punasel Vaibal” ning neid jagus meil küllaga. Peo ettevalmistus ja läbiviimine oli meeletult suur pirukas, kuid selle läbinärimisega saime üsna hästi hakkama ning mis enim heameelt teeb- peo tagasiside on olnud väga positiivne. Eile õhtuks olin omadega üsna läbi, eriti mu vaesed jalakesed, mis erilise vati said.
Nüüd on aga mu kogemustepagas palju rikkam- tean kuidas juhtida peo ettevalmistusi, olla õhtujuht, koostada lõbuprogramm, õpetada poistele koreograafiat, ning olla bändiga laval kui tehnika alt veab ning trummar teisi bändiliikmeid ei kuule:) Kõigest tuleb õppida!
Saime oma internatsionaaltiimiga hakkama meeletult suure asjaga, mis meid veelgi enam liitis. Ausalt me oleme nagu suur lastepere oma õpetajatest ema ja isaga. Me oleme internatsionaalid:)