See nädal on nii kiiresti möödunud, et pole mahti olnud kirjutada. Oleme jõulumeeleolus ja ootuses ning seda iga päev üha rohkem. Ma naudin sea rahu ja jõulueelset mõnu. Koolitööd on enam vähem hel pool, vaid harjutamine esinemisteks, neid on üsna palju ees. Teisipäeval viimaseks esinemiseks kurikakava harjutades, sain teada, mida tähendab kartulinina, sest lõin endale veskit sooritades kurikaga korraliku obaduse vastu nina. Oi kui valus, isegi prillide kandmine on hetkel raskendatud tegevus. Teisipäeva õhtul kõpsetasime piparkooke ja jõuluküpsiseid. Tervelt 2 tundi sai neid 30 pealise kambaga küpsetatud. Muidu väga vahva, aga mõned agad:
1. Taanlased keelasid taigent süüa, sest kohe saab salmonelloosi. (sõime ikkaJ)
2. Taignapallid peavad täpselt ühesuurused olema.
3. Küpsetuspaber ei ole küpsetuspaber, kui paki peal on kirjas, et see on küpsetuspaber.
4. JA taanalsed on kõige laisemad piparkoogitegijad. Nad rullivad taigna kokku ja siis lõikavad seda noaga, nii et piparkoogid on koledad ja lapergused! Emil (Roosti poiss) käis kahe erineva piparkoogiga ringi, üks lopergune ja teine kuusepuu kujuga ja seletas kõigile, mis vahe on Taani piparkookidel võrreldes Rootsi, Norra, Soome ja Eesti omadegaJ Meie leidime kiiresti piparkoogivormid ja meisterdasime korralikud piparkoogid ,,usinad internatsionaalid!

Täna (neljapäeval) hävitasime teisipäeval küpsetatud küpsised ära ja tegime samal ajal jõulukaunistusi. Nii armas! Õppisin ise kingipaki „tutti” tegema. Esimene võttis pea tund aega ja vajasin palju õpetaja abi. Teine 40min ja viimane juba 15 min. Ma arenen!
Kõik meisterdasid ja pugisid. Kuna koolis pandi täna ka jõulupuu üle, siis ehtisime selle oma meistriteostega ära ja ka seintele sai igasugu kaunistusi. Paraku tiksus kell halastamatult meie kahjuks ja pidime tänaseks töö poooli jätma.

Tegemist jagub, kuid põnev on ja vahva!!!