teisipäev, 10. veebruar 2009

Heihoo!
Ei ole meist keegi raudse tervisega, nii said haigusepisikud ka mind lõpuks kätte ja niitsid siruli maha. Hommikul tõusin küll ülesse, laulsime oma toanaabrile Linega sünnipäevalaulu ja lasime tal 20 küünalt ära puhuda ning peale hommikusööki ja eestlaste ära saatmist ronisin tagasi voodisse. Uffe juures panin end „haigete” nimekirja, milles oli enne mind ~ 20 nime. Uffe küll püüdis mind veenda teoreetilistes tundides osalema, kuid hilisem palaviku möötmine näitas, et see oleks rumal tegu olnud. Nii ma nüüd siis 2h kaupa magan ja siis taas köhin... Väga halb ajastus!
Õues sajab lund, maa on valge aga tundub, et lörtsine. Kahtlustan, et haigusepisikud sain OD-päevalt. Õhtul peale kõiki esinemisi pidime ID-halli ära koristama, mis hõlmas ju suurte tribüünide lahti võtmist ja jupp haaval õue veoautopelae viimist. Kuigi pusasid oli seljas 2 tuli meil õues vihmakäes oodata, et oma osa tribüünist autole laadida. Samas püstitasime koristamisega kooli rekordi, olime väga kiired. Päev ise oli huvitav, kuid samas üsna üheülbaline. Taani võimlemine on ülitugevate traditsioonidega ja pea kõik koreograafiad koosnevad samadest liigutustest. Ka riided on täpselt samast firmast ja ühe vitsaga löödud-kombekad, mille peal on kõrge värvliga põlvpüksid või hõljuvad kleidid. Kuigi taani võimlejad oskavad võimlemisvahenditega väga vahvaid trikke, siis sirutusest või vaba käe hoidest pole nad midagi kuulnud.
Neljapäeval oli meil farmipidu. Enne seda käisime üksmeelselt jääkülmas meres ujumas. Antud üritus oli üllatusena OD-nädala raames. Väntasime 5 km mere äärde oma ratastega, hüppasime merre, jõime kuuma kakaod ja siis 5 km tagasi kooli väntamist! Peoks riietusime teemakohastesse rõivastesse, mängisime bingo lotot päris auhindadega, tantsisime folktantse, muidugi laulsime ja sõime torti koos limonaadiga. Mõnus ja lõõgastav! Umbes pooled läksid veel linna edasi peole.
Eilses võrgutunnis sain õpetajalt kiita, et ma teen edusamme ning sõnapaar „Godt Kätri!” kõlab kui muusika mu kõrvus.
Eesti grupp jäi oma siinolekuga rahule. Osad tüdrukud on küll punaste allergipunnidega kaetud. Kahtlustame, et ujula klooriveest, sest nad ligunesid seal iga päev, kuid nende nägudelt peegeldus rahulolu.
Ma nüüd köhin edasi ja maadlen oma haigusega! Ärge te haigeks jääge...
Kata

Kommentaare ei ole: