Hei-hei!
Olen tagasi Ollerupis ja hakkan kirjutama kokkuvõtet oma mõnusast õppereisinädalast. Sellest tuleb üks pikk lugemine, nii et kannatust ja ajavarumist:)
ESMASPÄEV (15.sept)
Hommikusöögi sõime koolis ning lõunaks meisterdasime endale korralikud võileivad, saime puuviljad, vee ja mahla kaasa.
8.30 pakksisime end bussi, meie 29 internatsionaali, 2 õpetajat ja bussijuht. Pagasiruumi meie nasvärgi mahutamise võttis enda peale Hugo. See oli tõeline teadus, kuidas meie suured-suured kohvrid sellesse pagasiruumi mahutada. Mina olin nii palju kaval, et võtsin toanaabri tavalise pisikese spordikoti ja mahutasin kõik vajaliku ilusti ära. Igaljuhul oli Hugo oma ülesandega tasemel ja pagasiluuk läks lõpuks ilusti kinni:)
Kopenhaagenisse jõudmiseks pidime ületama Skandinaavia pikima silla -17 km. Megakaunis vaade. Muide selle silla alt peavad läbi mahtuma ka suured reisilavad, selleks tuleb oodata õiget veetaset ja lasta alla kõik võimalikud antennid. Oma teel külastasime Viikingiküla, Viikingilaeva muuseumit ja Roskilde Toomkirikut. Viimane oli tõeliselt suur kirik ja sinna on maetud enamus Taani kuningakoja liikmeid. Muide Roskilde oli enne 1167 aastat Taani pealinnaks.
Olen tagasi Ollerupis ja hakkan kirjutama kokkuvõtet oma mõnusast õppereisinädalast. Sellest tuleb üks pikk lugemine, nii et kannatust ja ajavarumist:)
ESMASPÄEV (15.sept)
Hommikusöögi sõime koolis ning lõunaks meisterdasime endale korralikud võileivad, saime puuviljad, vee ja mahla kaasa.
8.30 pakksisime end bussi, meie 29 internatsionaali, 2 õpetajat ja bussijuht. Pagasiruumi meie nasvärgi mahutamise võttis enda peale Hugo. See oli tõeline teadus, kuidas meie suured-suured kohvrid sellesse pagasiruumi mahutada. Mina olin nii palju kaval, et võtsin toanaabri tavalise pisikese spordikoti ja mahutasin kõik vajaliku ilusti ära. Igaljuhul oli Hugo oma ülesandega tasemel ja pagasiluuk läks lõpuks ilusti kinni:)
Kopenhaagenisse jõudmiseks pidime ületama Skandinaavia pikima silla -17 km. Megakaunis vaade. Muide selle silla alt peavad läbi mahtuma ka suured reisilavad, selleks tuleb oodata õiget veetaset ja lasta alla kõik võimalikud antennid. Oma teel külastasime Viikingiküla, Viikingilaeva muuseumit ja Roskilde Toomkirikut. Viimane oli tõeliselt suur kirik ja sinna on maetud enamus Taani kuningakoja liikmeid. Muide Roskilde oli enne 1167 aastat Taani pealinnaks.
Õhtuks jõudsime Kopenhaagenisse ning Danhostelisse, kus saime endale 6 inimese toad. Midagi luksuslikku see polnud, aga väga normaalne ööbimiskoht sellegipoolest. Kusjuures õpetaja küsis bussis, kas keegi oleks meist nõus ööbima segatoas, se
st siis ei peaks kulutama raha ühele lisatoale, ma tõstsin käe, et mul pole selle vastu midagi ja Maarjal polnud ka, selle peale kostus bussis ühtne sumin- Eesti tüdrukud... Õpetaja oli nõus toa raha eest meile viimasel õhtul välja tegema, aga no lõpptulemusena otsustati ikka poisid ja tüdrukud eraldi tubadesse mahutada.
st siis ei peaks kulutama raha ühele lisatoale, ma tõstsin käe, et mul pole selle vastu midagi ja Maarjal polnud ka, selle peale kostus bussis ühtne sumin- Eesti tüdrukud... Õpetaja oli nõus toa raha eest meile viimasel õhtul välja tegema, aga no lõpptulemusena otsustati ikka poisid ja tüdrukud eraldi tubadesse mahutada. 
Õhtu veetsime linnaga tutvudes. Poisid lidusid baari, tüdrukud kohvikusse ja meie Maarjaga jalutasime 3 tundi jutti ja nautisime tuledes linna:) Armsaim hetk- tivoli karupood, kus saad päris enda karu meisterdada. Alustad keha valimisest, siis topid vatiini täis, võtad pisikese südame, soovid midagi väga armast ja paned selles siis karukese sisse. Kui karu valmis, siis saad talle valida garderoobi, kogu varustuse ja muidugi panna nime ning registreerida ta karumaailmas. Niii lapselik ja ARMAS!!!TEISIPÄEV
Hommikusöök hostelis, väga pohmas näoga poisid ja kätekõverdused hilinejate poolt.
Külastasime DGI peakontorit- see on spordiprojektide organisatsioon. Käisime ka ISCA peakontoris, mille moto on „Sport for all”, seal veetsime kogu ennelõuna. Saime võimaluse olla veekeskuses, kus oli 100m ringbassein, tõstetava põhjaga bassein, lastebasseinid ja meie lemmik- hüppebassein. Olime nagu kamp 6 aastaseid. Sain hakkama 5m hüppega. Peale 10m oli see muidugi üsna käkitegu, aga siiski see vabalangemine paneb südame mitu korda kiiremini põksuma. Kõige naljakam oli see kuidas me seal üleval julgust kogusime ja siis saabus umbes 7 aastaste laste kamp, kes riburada alla hüppasid, nii et silm ka ei pilkunud.... Enda hirmu pärast hakkas lausa piinlik. Kusjuures basseinis oli aken, kust sai vaadata kuidas teised maanduvad, tohutult naljakas ja vahva vaatepilt!!! Batuudipealt hüppasime vigurhüppeid:) Raphaeli õpetasime vee peal püsima. Ta on meil pisike neegripoiss (24a) aga pole veega just palju kokku puutunud, vette me ta saime ja esimesed ujumisliigutused olid tal peale 2h selged!!!Lõunasöögiks saime kõik 60DKK ja pidime selle omal käel sööma. Valisime buffetlõuna ja ägisesime veel pikalt peale lõunat. Tegelikult oli meil pealelõunal ette nähtud kanalikruiis, k
uid vihmakraanid avanesid ja seega läksime hoopis Taani 
Rahvusmuuseumisse. Sealseid väljapanekuid vaadates tekkis meil arutelu abordi lubamise üle. Argentiinas, Brasiilias ja Costa Riccal on abort lubatud vaid siis kui raseduse edasi kandmine on ohtlik naise tervisele. Nad olid väga kohkunud, kuid kuulsid, et paljudes teistes maades võib naine ise otsustada.Õhtusöök ühiselt India restoranis. Suured portsjonid ja punnis kõhud:) Õhtul käisime Retro kohvikus. See on soodsate hindadega projektikohvik, mille personal koosneb vabatahlikkest ja mille tulu läheb heategevusprojektide toetuseks.
Retro sulgedes siirdusime edasi Austraalia baari „DownUnder”, mille peale Allissoni ja Tam silmad särama hakkasid. Osad meist püsisid seal poole hommikuni, meie Maarja ja Nataljaga tulime 1.30 ajal siiski tagasi hostelisse. Magusa una katkestas kella 3 ajal tõeline kisa koridoris. Selgus, et Soti piigad, kes hostelis viina joomise käsile olid võtnud, olid end nii pildituks joonud, et üks neist, kes meie toas ööbis, keeldus vetsupõrandalt tõusmast. Sellest siis kisa, et ta voodisse saada... No ja Ruatahi oli uksekaardi oma tuppa jätnud, seega ei pääsenud ta oma tuppa ja vajas küljealust. Tegime meie ühe vaba voodi oma asjadest tühjaks ja surusime ta sinna magama.KOLMAPÄEV
Hommik oli enamusele väga raske. Rua saime voodist välja alles viimasel minutil ja Sarah (Soti piiga) palus lausa, et keegi ütleks, et ta on väga haige ja täna meiega ei tule. Siiski saime tema ka voodist välja.
Kolmapäev oli väga pikk ja väsitav päev, kuid ka väga põnev. Jalutasime kuningas Chistian IV kavandatud ehitiste juures, rääkisime Kopenhaageni ajaloost (minu ja Mariano ettekanne), tänapäevast ja riigikorrast. Külastasime Christianborgi kuninglikke ruume. Selleks saime giidi ja suured sussid põranda poleerimiseks:) Kuningakoda oli muidugi väga uhke ja suursugune, tõeline vaatamisväärsus ja giid rääkis muidugi ülihuvitavalt!Peale lõunat suundusime kanalikruiisile. Hõivasime endale paadi tagaosa ja tundsime end väga mõnusalt. Kruiis kestis 70 minutit ja selle jooksul
möödusime pea kõigist tähtsamatest hoonetest ja skulptuuridest. Paljud meist põõnasid terve laevasõidu, et unevõlga tasa teha... Külastasime portselanitehast. Seal said osad meis (mina kaasaarvatud) proovida väga kallite taldrikute peale lillede maalimist. Arvatavasti ei suuda ma kunagi endale käsitsi maalitud serviisi lubada... Õhtusöök taas ühiselt restoranis. Peale seda külastasime parlamenti, kus valvur meile väga vahva tuuri korraldas. Huumorisoon sellel onul on väga kõrgel tasemel!!! Õhtuks olid tüdrukud omadega nii läbi, et vajusid 21.00 voodisse. Mina jalutasin pearaudteejaama, et sellega tutvust teha ja 22.00 ka uneriiki. Poisid olid vaprad ja laulsid poole ööni Sam´i baaris karaoket!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar