pühapäev, 7. september 2008

Vabandust, et kaua endast märku andnud pole, aga kool ja igasugu huvitavad tegevused on röövinud mu aja ja tükikese uneajastki. Täna olen üsna uimane, sest eile oli meil teine koolipidu ja magama sai piiga Kata alles 5 ajal hommikul. Loomulikult ma 7.25-ks hommikusöögile ei läinud ja selle asemel pistsin voodis põske paar kommiJ:)
Eilne pidu oli taani õpilaste poolt korraldatud, mitte nii uhke kui eelmine. Kahjuks polnud nad tantsimise peale üldse mõelnud, see-eest eeskavu oli rohkem kui küll. Iga klass pidi ettevalmistama kaks 5 min kava. Meie tegime Grease tantsu- nalja nabani. Hästi lihtne aga lööv ja poole tantsu peal oli publik juba toolidel püsti ja elas kogu hingest kaasa!!! Väga lahe tunne. Maarja muidugi lõi kõik pahviks oma tantsuga.
No ja siis eilne triatlon: 400m ujumist, 18km rattasõitu ja 4,2 km jooksu. Ma sain hakkama ja kusjuures väga ilusti hakkama! Olin kolmandas satsis, kes rajale läks. Esimesed 20 olid need, kes võistelda tahtsid, teised 3 gruppi läksid rajale mõttega see lihtsalt ilusti läbi teha. Hommikusel assambleel laoti meid motivatsiooni täis ja me saime kõik aru, et see on vaid meie endi jaoks. Väga lahe oli näha üle 100 ratta kooli ees valmis ja ujukates noori basseinikõrval ootel. Kool organiseeris kõigile rattad ja tee oli muidugi märgistatud.
Basseinis ujusin 400m ära 10 minutiga, olin üks kiiremaid. Muidugi kasutas enamus tütarlapsi võimalust madalas basseinipooles joosta ja sügavas ujuda, sest muidu oleks käed selle ujumise tempo juures väga makaronid olnud. Aeg kirja, kuivad riided kärmelt selga ja ratta poole jooksu. Rattarada oli väga ilusa loodusega aga ka vaprate mäkketõusudega ja tuulest, mis sel päeval meid kosutas ma rääkida ei taha. Rajal oli kaks kohta kus tõesti oli juba valus vändata aga muidu sain hakkama tunni ajaga. Kui kooli ette jõudsin, siis kõik õpetajad aplodeerisid ja kiitsid- nii armas. Ratas maha ja jooksuga metsa poole, mis sest, et jalad olid totaalses segaduses ja püüdsid endiselt väntamise liigutusi sooritada. Olin seda rada juba varem läbinud ja teadsin, et metsas joosta ei saa. Tegin kiirkõndi ja vahepeal jooksin. Kooli ette tagasi jõudes saime kõik suure aplausi, mis enesetundele väga tähtsa i-täpi pani! Minu lõppaeg 1h 48minJ Triatloni võitis Dennis (meie kõige vanem õpilane) 1h ja 5 min-ga. Venitused ja soe saun ning valusatest lihastest pole täna juttugi:) Nii uhke tunne!

Reedel esinesime oma taani keele klassiga kogu koolile lõunasöögi ajal. Õpetaja oli ette valmistanud 6 dialoogi, mille abil suudame end paremini väljendada. kuidas osta õlut, kuidas tüdruk õi poiss oma tuppa kutsuda, kuidas tantsule paluda jne. meie publik võttis esinemise sooja ja suure aplausiga vastu ning see et käed veel 3 min hiljem ka värisesid polnud enam näitaja. Hilisem kiitus ja positiivne tagasiside oli väärtus omaette
Neljapäeval oli minu ja Maarja kord rääkida oma kodumaast. Vihtlemine ajas nad totaalsesse segadusse- mis te üksteist peksateJ? Jääteel sõit tundus enamusele täitsa võimatu tegevus. Eesti sokolaadi kiitsid kõik!

Lühiülevaade antud!
Head uut nädalat!

Kommentaare ei ole: