teisipäev, 23. september 2008

Reisi algus eelmises sissekandes...
NELJAPÄEV
Minu jaoks kaua oodatud päev, sest 7.20 maandus Jon Kopenhaageni lennujaamas ja 8.10 sain talle sülle joosta! Oi seda rõõmu:)
Naeratus mu näolt ei kustunud, sest teised võtsid Joonase ilusti omaks, ning nii saime kogu päeva koos veeta. Hommikul külastasime raekoda, mille torn on Kopenhaageni üks kõrgemaid. Joni rõõmuks oli sel päeval kavas ka „Cristiania- the free town” külastus. Kes veel ei tea, siis see on Kopenhaageni linnaosa, kus selle elanikud võtavad kõik otsused ise vastu, ehk üldised reeglid ja seadused seal ei kehti. Kaua võis sealt osta narkootikume, nüüdseks tunned küll kanepi lõhna ja näed pilves nägudega inimesi, kuid tänavalt narkootikume osta ei saa. Üldiselt meenutas see linnaosa vanaema tagaaeda, kus rohi ja nõgesed kasvavd omanuhti ja kus majad on kokku klopsitud kättesaadavast materjalist, kus lapsed kasvavad ise ja kus baari sööma minna väga ei tahaks. Olin üsna sokis, kuid mitte negatiivses vaid pigem positiivses. Jonile väga meeldis ja ta koliks sinna homnepäev... Igatahes väga huvitav kogemus!
Lõuna sõime Joniga koos pitsabaaris ja majandasime end väga mõistlikult. Pealelõuna oli vaba, selle veetsime Kopenhaageni kaubandusega tutvudes.
Õhtusöök ühiselt väga peenes rstoranis, kus saime valida mida hing ihkas, kuid valitav menüü pidi jääma 99 DKK sisse. Tellisime Joniga kahe peale suure kanaburgeri, millest saime mõlemad endale punnkõhud. Meie õpetaja pere oli koos meiega ja mina sain loomulikult kantseldada seda kõige pisemat, kes minu süles väga rahulolev oli ja alles siis nutma hakkas kui ta tagasi issile andsin.
TIVOLI!!! Preemiana TIVOLI, kõik koos- tõeline lasteaed:) Emotsioonid on siiani soojad ja hääl veel kaua ära. Ameerika mäed- 2x, algul esimeses pingis- VÄGEV! Vabalangemine 63m tornist- mul oli pea ja siis oli suur varvas, vahepealset osa minu kehast ei eksisteerinud- 2x. Mägiraudtee, puidust ameerika mäed, liikuv tuba, Skyflier, okseratas ja muidugi kogu melu, mis tivoliga kaasas käib!!!
Õhtul baarituur koos õlle ja elava muusikaga, õpetajad koos meiega. Me Joniga läksime varem ära, vapramad, kaasa arvatud õpetaja olid pidutsenud kella 6-ni hommikul- Taani kultuuriõhtu!

REEDE
Viimane päev. Hommikul pahurad toakaaslased kohvreid kinni pressimas, muidu aga ilus päev. Jalutuskäik kanalite ääres ja palju vaatamisväärsusi. Amalienborgis (kuninganna residents) vahtkonnavahetus, väike merineitsi oma lummuses.
Lõunasöök ja tagasi hostelisse, kus haarasime asjad ja kobisime bussi, kus õpetaja meile vaid hääd und soovis ja minutiga buss vaikseks jäi.
Tegin silmad lahti, just suure silla ületamisel, mida Jonile väga näidata tahtsin!
Kooli jõudsime ilusti ja tunne oli kodune. Jonile näitasin koolimaja, õhtul kook ja tee, ning laulmine.

LAUPÄEV
Peale hommikusööki tegime Jonsaga veel väikese uinaku ja seejärel sõitsime Svendborgi, et tolle linnakesega tutvust teha. Palju seal aega ei kulunud, nii et õhtuks olime ilusti tagasi. Ilmaga vedas. Õhtul tagasi Svendborgi ja seekord mõttega pidutseda ja kohalikku ööelu näidata. Meid oli 12 ja usun, et kõigil oli väga vahva õhtu- palju muljetamist, melu ja muidugi ölut!

PÜHAPÄEV
Magasime südamest poole päevi ja see oli väga mõnus. Hiljem hüppekeskusesse, kus Jon sai proovida batuute ja tegi oma elu esimese tagurpidisalto:) Nii uhke olen ta üle!!! Käisime ronimas ja vibu laskmas ning lõpetasime pinksiga, milles Jon mulle alati pähe teeb. Õhtul vaatasime kõik koos Scrubi esimest telehooaega ja siis tuttu.

ESMASPÄEV
Peale hommikusööki asjad kotti ja Kopenhaageni poole teele. Leidisme tee omal käel ilusti üle ja transpordivahetus kulges sujuvalt. Ilm meid ei rõõmustanud, seenevihm ja tuulL Suure koti saime poetada isa Kalle juurde Scandic Kopenhaageni hotelli, veidi soojenesime ja vahetasime muljeid, sest mina pole teda ju pikka aega näinud.
Edasi külastasime kuningakoda. Seekord oli teine giid, nii et mul oli väga huvitav, mis sest, et ruumid juba tuttavad olid. Ka Kopenhaageni esimese kindluse varemetele viskasime pilgu peale ning siis pugisime kõhud täis buffelõunat. Tagasi isa Kalle hotelli, kus sai tükk aega lobisetud ja siis tuli aeg minna pearaudteejaama, kus samalt perroonilt kuid erinavas suunas sõitsime üks Kopenhaageni lennujaama ja teine tagasi Olleruppi.
Kahju oli muidugi, kuid parata pole ka midagi. Lõppokkuvõttes oli aga Jon enne mind tagasi kodus. Mina istusin veel rõõmsalt bussis ja sõitsin kooli poole kui tema oma kojujõudmisest teatas... Vot nii veider on see maailm.

Oma nädalaga olen rahul ja ootan juba uusi külalisi:)








Kommentaare ei ole: