Nüüdseks on osa Ollerupist näinud ka kurja Kadrit. Eile ajasid mu tunded üle ääre lausa kaks korda. Esmalt rütmika klassis, kui õpetaja juhtis tähelepanu mu vigadele ja ma lihtsalt ei suutnud parandada seitset asja korraga- relax your shoulders, relax your neck, drop your seatbone, parallel feet, go down ja kõigele lisaks püüan ma ju jälgida taani keelt. Kes on kuulnud millist häält kuri Kadri teeb, siis see teab milline MHRRRR üle saali käis. Ma polnud vihane õpetaja peale, ta on väga kena ja see ongi tema töö meid parandada, aga kui sa oled harjunud tegema asju hoopis teisti ja see on olnud su kehas 23 aastat ning 16 võimlemise aastat siis paari tunniga on raske midagi muuta. Eriti viha tipul olin siis kui hakkasime pöördeid tegema ja mina tegin neid päkkadel nagu tegema peab ja siis lükati mind maha- TÄISTALDADEL vaja teha! Oh jah!

No ja õhtu oli täis intriige, sest mõned inimesed ei saa aru, et viisakas oleks inimeste privaatse elu järgi küsida antud inimeselt endalt, mitte kõigilt teistelt selles koolis. Täna olen juba rahulikum ja võtan asja huumoriga, kuid tõsine lasteaed valitseb siin koolis suhete koha peal.
Paljud õpetajad on hetkel haiged ja eilses taani keele tunnis vaatasime hoopis filmi, mis viis seigani, et täna öösel nägin unes vaid õudukaid. Õppereisiks valmistumisel pandi mind paari Marianoga, kellega peame koostama ülevaate Kopenhaageni ajaloost, nalja nabaniJ Esmalt peame selle õpetajatele ette kandma ja järgmisel nädalal reisil olles kõigile teistele. Täna alustame ka individuaalvestlustega, et õpetajad saaksid teada, kuidas me sisse elanud oleme.
Nature lifeś saime vibu lasta. Tunni lõpuks olin juba üsna arvestatav võistlusvastane ka poistele ja ausalt seekord ei saanud ma sinikaid:)