Vahepeal pole midagi põrutavat juhtunud, seega olen suht madalat profiili kirjutamisega hoidnud. Koolirütmi olen sisse elanud ja hommikune koristamine ei tundu ka enam nii masendav. Võimlemises hakkasime kurikaid õppima. Olen ainus, kes neid varem proovinud pole, väga raske on teistele järgi jõuda, kuid ma surun hambad risti ja püüan.

Enamus meist on oma viisad juba kätte saanud ja rõõmukilked kostavad üle kooli.
Esamaspäeva hommikul jooksime Piip- testi ehk 20 m vahemaad nõutava aja peale nii palju kordi kui suudad. Olime paaris- poiss & tüdruk. Esmalt jooksid neiud siis meie paarilised. Ma olin esimene, kes ära kustus, aga enda kohta jooksin ikka üsna ilusa tulemuse 1200m, mis annab mu füüsilise vormi tulemuseks „keskmine”. Minu paariline argentiinakas Mariano, panni aga kõigile pika puuga ära- 3000m. Tuletan meelde, et see on aina kiireneva tempoga... Väga tubli! Tal jäi kooli rekordist 100 m puudu... Ma olin algul veits õnnetu, et nii koba olen, aga Mariano leidi kohe lahenduse, kokkuvõttes olime parim võistkondJ Ja täna selgus teise grupi jooksu ajad, seal jooksid 7 tüdrukut palju halvemini kui mina, seega võin endaga siiski väga rahul olla. Näitasin seda Marianole ka ja ta suunurgad kerkisid kohe 2cm kõrgemale!
Homme hakkame koolis Eestist rääkima, näitame teistele mis on lumi ja jäätee:)
POLK on ka üsna ilusti sisse elanud. Kutsume neid Maarjaga sammassaaliks, sest nad on hästi pikad võrreledes juppide võimlejatega.
Nii palju uudistest.
Tuttu vaja ronida...