Heihopsti!
Tagasi Ollerupis, tuttava lõhna ja helidega koolimajas, oma pisut krigisevas voodis, oma toas:)
Siinkohal vaprat lugemist, sest püüan anda ülevaate oma vaheajareisist.

LAUPÄEVA hommik oli rahutult ootusärev. Nilsi auto oli soojas meie asjadega juba pakitud, kuid Ruat pidime Maarajag kahekesi voodist välja peksma- eelmine õhtu läks tal käest ära. 10.00 olime end aga neljakesi autosse mahutanud ja sõit Arhusele võis alata. Pisuke burgeripeatus McDonalsis oli poistele hädalavajalik. Arhuse rongijaamas juhatas Nils meid rõõmsalt õiges suunas ja sealt edasi võtsime Maarjaga suuna Allborgi. Rongisõit kestis üle paari tunni, kuid tasus ära- loodus on ju imeline: sügisvärvid, helkivad järved, trotsi täis pilved. Allborgist suund Brovsti, kus saime öömaja eesti piiga Kristi juures, kes taanis teeb vabatahtliku tööd noortekeskuses. Sõime korraliku õhtusöögi ja seejärel viisid Kristi ja Jimmy meid põhjarannikule päikeseloojangut vaatama. Päike oli küll juba loojunud, kuid kirjeldamatult ilus oli seal ikkagi, mis aga peamine, kaks põlist saarepiigat said tuule ja liiva käes möllata, kuulata lainete loksumist, joosta randuvate lainete eest ära ja ehitada liivalosse.
Õhtune lobisemine ja siis heade mõtetega uneriiki.

PÜHAPÄEVAL sõitsime Lokkosse bowlingut mängima. Ma sain oma oskusega hiilata, sest teised mängisid üsna esimest korda. Küll mul oli hea meel, et mul supermõnus treener omast käest võtta on:) Mõlemad mängud sain võidetud!
Lokkost korjas meid meie järgmine võõrustaja üles. Emil käib meiega samas koolis ja tema näol vedas meil tõeliselt. Sõitsime terve pärastlõuna mööda Põhja-Taanit ringi ja avastasime võrratuid kohti. Skagen on Taani põhjapoolseim tipp, kus kohtuvad kahe mere vahused lained. Ilus, tuuline, vahune, pisut sompus on peamised märksõnad. Selles turistide meelispaigas saime vaadata põõnavaid hülgeid ja ronida libedatel kividel, joonistada liivale oma nimed ja korjata kive.
Jäätisepeatus Tverstenis, mis jääb oma 5 kuulise jäätisega alatiseks meelde. Nagu 3 aastane lugesin tädile ette, milliseid jäätisekuule oma vahvli sisse tahan, need kaeti veel magusa kreemi ja sokolaaditorbikuga- MMMMämmm! Elamus missugune. Kuna laps Kadri on armastab jäätist ja selle kiiresti söödud saab, siis jäid ka lapse riided puhtaks, mida mu seltsimeeste Maarja ja Emili kohta öelda ei saa. Õhtutundidel külastasime Emili onu kodu, kus peeti sünnipäevapidu ja kus meie tulek näod särama lõi ning inglise keele kanalid avatuks tegi. Õhtust viis meid Emil oma kulul sööma Hjorringu restorani. Väga maitev kõhutäis. Kino pani itsitama ja pisut ka toolil hüppama. Emili koju jõudsime üsna hilja- rääkisime perega juttu, väga tähelepanelik ja hooliv pere, imevahva isa ja emaga. Päevale pani I-täpi kohevil tekkide ja patjadega mõnus voodi, kus Une Mati meid kiiresti vallutas.