Pean alustama tänastest põrutavatest uudistest! Saime hakkama ühe meesõpetaja ninaluu purustamisega!!!! See läheb kindlasti ajaloo ürikutesse. Nimelt oli meie, rütmika ja tantsutüdrukute, kord taas saltosid õppida ja nagu ikka olime kahes grupis- üks grupp proovis benjiga hüppeid ja meie grupp trampa pealt saltodsid ja tagurpidisaltosid. Tunni lõpuni oli jäänud maksimaalselt 3 minutit. Selleks ajaks olid benjitüdrukud paar tükki pisarad hirmust voolama saanud ja osad lihtsalt värisesid köite otsas, meie grupp tegi viimaseid saltosid ja siis see juhtuski. Õpetaja oli „spottimas” (hüpet turvamas/abistamas) ja järsku käis kõva pauk – piiga põlv vastu õpetaja nägu ja verd tuli lahinal. Kõik jooksid, kes WC ust avama, kes jääkotti tooma, kes õpetaja naist kutsuma, kes lihtsalt pead paitama. Õpetaja nina oli suur nagu kartul ja vasakule täitsa keere. Tegelt oli see veel õnnelik õnnetus, sest prillid jäid terveks. Kui need oleks purunenud, siis oleks kindlasti ka klaasi lõikehaav jne. Nüüdseks on meie õpetaja haiglast tagasi, nina taas otse. Aga piigast on kahju. Ta on küll hästi vapper, aga loomulikult viskavad ta üle kõik nalja. Õhtusöögil pidi ta käe tõstma, sest valves olev õpetaja tahtis näha, kes selle tembuga hakkama sai ja karistuseks pidi ta jääma köögitoimkonda. Ma jäin talle appi, mul oli temast niiiiiii kahju.
Päev algas muidu väga toredasti, kuna tegu on veerandi viimase päevaga, kutsus Nature life õpetaja Steffan meid endale külla kakaod jooma. Ta on superinimene ja ta kodu on ülikaunis, tõeline maamaja, nukumaja, heatahtlike loomadega. Kutsu Caisa haukus paar korda, kuid siis sai meiega sõbraks ja liputas heameelest saba. Kirju kiisu mu süles pani oma nurrumootori täiskäigul tööle:) Seega sõime soojasid saiasid koduse ploomi- ja vaarikamoosiga, jõime palju kakaod ja kui kell nõudis tagasi kooli sõitmist, siis me ikka ei tahtnud veel tulla ja sobitasime hoopis hobustega tutvust.
Neljapäevases joogatunnis pidin kõigi ees kätekõverdusi tegema. Ma ei suuda veel tricepsi kätekõversui teha ja siis õpetaja ütles, et ta aitab, aga ma ikka ei suutnud ja siis ma itsitasin kuini tulid pisarad silma.

Homme hommikul kell 10.00 stardime Jylandile. Oleme leidnud öömaja kuni neljapäevani, eks siis vaatab edasi! Loodan, et kõik läheb ilusti!
Eile sain kätte ka emme paki- oh seda RÕÕMU kui palju magusat ja MANNA;) NÄMMMMMAAAA!!!

VAHEAEG:)