Pea nädal on möödas viimasest kirjutamisest. Elu siin Ollerupis on tavarütmis ja seega pole mõtet iga päev kirjutada. Kuid annan nädala tegemistest ülevaate. Esmalt saime uue tunniplaani, mis tähendab, et neljapäeva pealelõunal saame kõik 4 tundi tegeleda ühe loova ainega, selle saime ise valida. Võimalusteks olid käsitöö, noa meisterdamine, akrüülvärvidega mässamine, bänd või näitlemine. Valisin bändi ja nüüd saan iga neljapäev 4 tundi klaverit mängida või laulda. Bändi valis kokku 16 inimest ja meid jagati kaheks grupiks- ühed teevad väga valju muusikat elektriliste pillidega ja teised akustilist. Olen oma internatsionaalbändi poistega koos akustilises grupis. Esimene tund läks veidi aia taha, sest õpetaja ei jõudnud kahe grupi vahet joosta aga järgimsel korral on juba 2 õpetajat ja siis on palju lihtsam.

Reedel oli taas batuuditund. Ohooo. Soojendus oli sama jube kui eelmine kord. Õpetaja püüdis põhiosas meid üle hobuse saltot hüppama panna, peale seitset luhtunud katset, kui ta meie kohutavaid hüppekatseid näinud oli ja meid hobuselt alla kukkumast päästnud oli, andis ta alla ja alustas lihtsamatest asjadest. Isegi need oli meie jaoks liiga palju. Minu salto kohta ütles ta, et ma sukeldunJ Igatahes lõpuks olin esimene kes hakkama sai ja siis pani õpetaja käe valmis, et patsu lüüaJ Peale tundi jäin veel 1,5 tunniks hüppekeskusesse, et tunnis õpitut kinnistada ja veidi uut õppida. Õppimine läks hästi, sain selgeks neli uut saltot. Jakob ja Richard, kes mind õpetasid olid algul küll väga ehmatanud, sest nende meelest ma ujun ja püüan kala rohkem kui hüppan saltosid... Aga pole hullu, küllap harjutamine teeb meistriks. Igatahes on seal õhus olek väga kihvt.
Neljapäeval oli taas kurikate tund, seekord ma enam kõige hullem ei olnud. Kurikad püsisid käes, kuid tehnikas jätan ülimalt soovida.
Novembris on tulemas Ollerup-Cup, kus meie kooli õpilased võistlevad tudengitega teistest koolidest. Seal peavad kõik rütmika tüdrukud võistema ja mind pandi lindi gruppi. Eks paistab, mis saab.
Sel nädala on hästi palju pallimänge olnud, sest tuleva nädala esmaspäeval ja teisipäeval võõrustame üle 600 õpilase teistest koolidest ja võtame nendega mõõtu käsi-, võrk- ja jalgpallis ning triatlonis. Meie võistkonnad on koos ja sel nädalal toimus hästi palju kontrollkohtumisi meie naaberkooliga. Nendest saime igal pool võitu, kuigi mängud olid tasavägised.

Täna proovisin esmakordelt siidironimist. Nagu akrobaadid tsirkuses teevad, laest ripub alla hunnik riiet ja sinu ülesanne on seal ronida ja sii igasugu trikke teha. Diogo ja tema sõber on selles väga osavad ja täna õpetasid nad meid ka. Lendamine oli üsna ok, aga sealt nägu ees alla tulek oli üsna hirmus. Diogo sõber turvas meid ja seega saime kõik hakkama, kuid olen üsna kindel, et meil on homme sellest ronimisest ka sinikad.

Poisid tegelevad kõik juustelõikusega, oi kui palju nalja sellega saab, sest keegi ei taha raha maksta ja seega lõikavad nad juukseid üksteisel või lasevad seda teha tüdrukutel ja tulemust ei oska keegi ette ennustada. Igatahes saaks nendest juustest terve padja täita, mis sel nädalal prügikasti läinud on.

Sai vist kõik! Värviküllast sügist!!!