Eile jäi mul kirjutamata, sest tuppa jõudes Carmen juba magas ja mul oli ka ainsaks sooviks teki alla pugeda. Panin vihikusse vaid kirja head trenniideed ja siis uneriiki. Öösel 2 ajal nägin unes, et pean harjutusi tegema, aga samas oli mul tohutu uni, mis tähendas, et ma vähkresin voodis ja ei teadnud, kas ma peaks keset ööd võimlema või magama.
Hommikutti oleme kõik suured unekotid ja võrdleme lihaseid, mis kellelgi haiged on. Minu murekohad on hetkel kõhu põikilihased ja säärelihased, sest võimlemises oli palju küljepainutusi ja päkkadel seismist.

Võimlemistunnid Beritiga meeldivad mulle tohutult. Seal saab nalja ja palju häid ideid. Väga saamatu ma pole ja nagu Jonsale mainitud sai, olen ma teistega võrreldes üsna normaalkaalus:) Berit räägib tunnis taani keeles, aga nii õpingi ma kiiremini ja kui ma midagi ei taipa, siis teised seletavad.

Eile õhtul toimusid meil Olümpiamängud, ehk suures ID hallis jagati meid 10 tiimiks ja siis võtsime omavahel mõõtu nii ujumises (mis tähendas, et teised kandsid sind kätel ja sul oli kogu ujumisvarustsu üll), saalihokis, pimevõrkpallis, teatejooksus, pinksis.Viimane oli nii keerulise süsteemiga, et üksikud said aru, mida me tegema peameJ

Eile valikeriala tunnis sai nabani nalja. Käsipalli õpetaja on mu nime juba selgeks saanud ja siis ta kas kiitis mind nimepidi või teatas, et „Kadri, you must run” kui ma pallile järgi jalutasinJ Berit on nimede osas eriti tubli. Ta andis meile tundi esimest korda ja suutis peast öelda 24 tüdruku nimed, vaid 6 ei meenunud. Ollerupis tehakse kõigist õpilastest esimesel päeval pildid ja siis õpetajad õpivad neid õpetajatetoas ja koridoris. Ülikoolis ei tea õppejõud su nime ka 3 aastat hiljem, siin pannakse nimi ja nägu kokku vähem kui nädala ajagaJ

Ujumistund ehmatas mu täna totaalselt ära. Õpetus algas vettehüpetest jalad ees. Edasi juba 3 kordsed plaksud põlve all enne maandumist, paaris 180 kraadised pöörded, teise jala püüdmine enne maandumist jne. Ja see kõik käis hästi ruttu, vette, roni äärele, vette, roni äärele- mu põlved on täiesti sinised. Lisaks pidime istuma 3m sügavusele merepõhja ja ujuma nii, et hing pealaga kaelas. Läätsedega oli paljusid asju üsna võimatu teha ja praegugi on silmad korralikult punased.

Õhtul saime valida Hip Hopi klassi ja batuudinduse vahel. Valisin viimase ja õppisin saltosid. Lõpuks sain ka köite vahele ja proovida suure amplituudiga saltosid häääästi kõrgel lae all. VÕIMA TUNNE! Petter oli eriti kannatlik ja õpetas nii hästi, et mul hirmupoiss ei saanudki nahavahele pugedaJ
LAHE ON, VÄSITAV, AGA LAHE!!!!!!!!