Kuna sel nädalal oli nn intronädala, siis olime koolitööga seotud kogu nädalavahetuse.
Koju kedagi ei lubatud. Eile oli kolm tundi: streching, gongling ja jõusaalitreening. Esimesena pidime minema meie Põki elutuppa. Põkk on jõusaalitreener ja elutoaks nimetab ta oma uut ja ilusat jõusaali. Tegime sellele tutvustavalt tuuri peale. Otseloomulikult valis ta minu rinnaltsurumisi ette näitama, sest ma ole selles ju niiiiiii „osav”. Õnneks on see temapoolne tögamine minu suhtes sõbralik ja ta lubas, et semestri lõpuks on mul palju tugevamad käed:)
Gonglingus pidime proovima igasugu kaelamurdvaid trikke- paaris kukerpalle, mille puhul ma otse pealaele maandusin korra, teise põlvedel kätelseisu jne. Mu partneriks sai just saabunud costaricakas Hugo, kes oli totaalselt entusiasm
oli täis, et kõike proovida. No peaaegu saime kõigega hakkama ka.
Õhtul oli meil suur tutvumispidu. Plaani olid paikka pannud õpetajad, kuid kõik muu pidime ise tegema. Meid jagati kuueks grupiks ja iga grupp pidid midagi peo jaok tegema. Meie pidime näiteks lauad paikka tõstma ja need katma, ning ettevalmistama esimese nädala muljeid kajastava lühinäidendi. Seal käsitlesime põhiliselt laulmist ja suhtlemisprobleeme. Väike näide: Nils küsib Maarjalt: ”Mis su nimi on?” ja Maarja vastab: „ Jah ma olen tõesti painduv”. Või küsimus: „Kas sulle meeldib siinne toit?” ja vastus „Taanis ei ole lubatud basseini pissidaJ”. Minu ülesanne oli kõlavalt laulda taani keelset laulu. Põristasin kõiki R- tähti nii nagu jaksasin ja L- tähti mullitasin nagu segane. Saal rõkkas naerustJ (taanlased söövad ära kõik R ja L tähed).
Teiste gruppide abil oli meie saal maailmailusalt kaunistatud, meil oli eeskava, oma baar koos alkoholi ja graafikuga, kes millal rahvast teenindab, muusika, tohutult laule, rahvatants ja loomulikult ka mängud. Viimased olid õpetajate poolt meile korraldatud ja seal sai mängitud „Rootsi kunni”, kummiku viskamist, lendavat taldrikut ja rõngaste viset. Meie võistkond oli VÄGA VÕIDUKAS!
Pidu oli väga vahva ja pidulik. Poisid ja türukud olid end kõik üles löönud. Süüa saime kolmekäiguliselt, magustoiduna toodi sokolaadikook jäätisega, millele ma tormi jooksin- mmmmm. Alkoholi tarbisid enamus suurtes kogustes, kuid see oli lubatud vaid peosaalis. Igalpool mujal võeti su käest alkohol ära. Ja oma topsile tuli nimi peale kirjutada, et see ära ei kaoks, sest iga järgnev tops maksis 5 DKK. Rootslaste jaoks oli alkohol nii odav, et nemad jõid end täitsa purju. Kristoffer (norrakas) sai selle eest täna „totusärgi”, ehk oranzi helkurvesti, mida ta peab lolluse eest karistusena kandama 24 tundi ja hiljem sellele oma nime kirjutama ja hoidma hoolikalt kuni see järgmisele totule pühendatakse. Tantsisime poole ööni, kuni õpetajad meile lapid ja harjad kätte andsid ja meid saali koristama kamandasid. Kolmekümne minutiga saal taas läikis- võimas meeskonnatööJ
Mõned vaprad meist läksid veel Svendborgi „Kreisi Daisy” ööklubisse, kuid ma vajusin peale mõningast jutuajamist elutoas oma voodisse nagu teisedki.

Hommikul saime magada 9.30. 10.00 pidim olema nagu üks mees söömas ja peale seda oli meile korraldatud vabaõhuüritus „Run and Bicycle” ja selle alla oli kuulutusel kirjutatud suuremalt „Crawl and Bicycle” ehk rooma ja sõida. Ju nad siis teadsid, et jooksminee on enamusele meile pühapäeva hommikul peale pidu väääga suur väjakutse.
Mina sain esialgu ratta ja sõitsin mõnuga need 5 km alla mereäärde ära. Jooksjad olid küll üsna surnud. Mereääres ootas meid imeline vaade ja kooli veoauto kakao ja külma veega. Tagasi jalutasin, sest siis sai mu paariline sõita. Jalutasin koos Allisoniga Austraaliast, kuna meil mõlemil olid kõhud tühajad, siis sõime nii põldmarju, vilja, õunu kui ka ploome, ehk kõike, mis teeäärest kätte saime:) Ilm oli fantastiline, mõned heledanahalised kõrbesid üsna ära. Tuju oli kõigil hea, sest koolis ootas meid avatud välibassein ja saun. Sauna oli vaid 60 kraadi, aga seegi parem kui mitte midagi. Õhtuil käisin veel jalutamas, lisaks oli meil üsna ühine pesupäev, terve pesukuivatusruum oli pesusid täis ja masinad vurasid lakkamatult.

Tegevusest meil tõesti puudust pole. Suure rõõmusõnumina sai Aleksia (Uus Meremaalt) tagasi oma kohvri, mis 9 päeva mööda maailma rändas ja kadunud oli. See saabus õhtusöögi ajal ja mina avastasin selle nurgast. Alexia hüppas tooli kukkumiskolinal üles ja haaras oma 20 kilo kaaluva kohvri suure rõõmuga sülle, kogu saal plaksutas ja rõõmustas koos temaga.
Nagu meie leemiklaul ütleb: „Oh, I get by with little help from my friends!”

Olen nüüd väga pikalt oma tegemistest kirjutanud. Ärge siis unustage mulle ka kirjutada: kadri.sar@mail.ee või

International student Kadri Sarjas
Gymnastikhojskolen i Ollerup
Svendborgvej 3
Ollerup 5762
Vester Skerninge

Pikad paid ja mõnusat uut nädalat!
K