Kadri on täna täielikus iluehmatuses, midagi nii lummavat kui täna Suomelinnas kogesin pole ma ammu enam tundnud. Seda ei saa sõnades panna, seda peab ise nägema...

Eile olin koolis veidi hajevil ja mõtted vurasid peas ringi sama kiiresti kui metroo rööbastel kihutab. Mu pisikesse peakesse ei mahtunud mõte, et keegi meist sai 23 aastat vanaks! Ei mahu siiani--- kuidas aeg ikka nii ruttu läheb, ma hoiaks tal pisut sabast kinni ja sosistaks, et ta sammu aeglustaks...

Peale kooli jalutasime Sikuga kesklinnas kuni meie teed eri suundadesse viisid ja mina võtsin mereäärse rajooni vallutamise ette. Tuul oli kõva ja puhus juuksed sassi, natuke sain pilvepisaraid ka oma näol ja jopel kogeda, aga tähetorni vaateplatvorm oli seda kõike väärt:) Nägin Helsingi kuulsaima kase ära, mida üks onu mulle näitas ja sain kiita tubli Soome keele oskuse eest.

Täna, nagu mainitud olen looduse lummuses, Suomelinna jättis nii ülima jälje mu mällu. Praamisõit saarele oli elevust täis 20 minutit kajakate kisa ja lainete loksumise saatel. Meie praam oli nii mannetult pisike Viking Line´i ja Tallinki hiiglaste kõrval, aga palju armsam kui need kolakad. Suomelinna on 4 saarekesest koosnev maailma suurimate merekindluste hulka kuuluv kompleks. See rajati 18. sajandil, ning hetkel elab seal aastaringselt pea 900 helsinglast. Muide Suomelinna kindlus ja kaitsemüürid on ka UNESCO maailmapärandisse kantud, nii et tegu on tõesti väärtusliku saarestikuga.

Ma oleks tahtnud seal mingi 15 aastat tagasi käia koos issiga. Ta oleks saanud minuga kõik koopad ja käigud üksipulgi läbi kammida, lastele on seal turnimist rohkem kui küll. Kõigi pisikeste põnnide nägudelt kiirgus seal saarel puhas avastamisrõõm ja etusiasm. Mina tahtsin ka muudkui müürides turinda ja seigelda, aga üksi oli seal hundisuus tiba ( et mitte öelda tohutult) hirmus... Taskulamppi mul ka ei olnud. Aga kogu see ehituskunst ja käikude võrgustik, merele avanev vaade, ritta laotud kahurid, mille kuuliava on suurem kui minu peanupp- seda peab nägema, et uskuda! Klõpsutasin fotokat nii et sain vahepeal isegi akusid vahetada, siiski pilt on vaid koopia, originaal oli paeluvam.

Ilm oli ka täna justkui loodud minu retke soosima, sooja oli üle 15 kraadi, päike maalis mu põsed õhtuks ikka täitsa roosaks. Peesitajaid, kaisutajaid oli kaljulahmakate vahel hordide viisi. Mina tahtsin ka, et mul oleks see üks ja ainus hästi kallis kaasas või kui teda ei ole, siis kogu mu sõprade tropikond, kellega lendavat taldrikut koobaste vallutamise vahele loopida! Muide, kõik kaasaelajad, teil on veel viimane võimalus mulle külla tulla, järgmine nädal olen veel koolis kuid ülejärgmine on ka minul vaba, nii et kellel soov tulla on, siis anna aga teada, ma ootan:P

Igatahes olid õhtuks mu jalad üsna väsinud, aga turnimis-, roomamis-, hüppamis- ja jalutamisvajadus olid kõik rahuldatud! Meeled olid laetud positiivse energiaga, kirjandi kirjutjatele kaasaelamiseks olin juba enne 10 tõusnud ja valisin ise ka teemasid. Minu meelest on igati korda läinud päev. Et Edith ka päeva korda läinuks lugeda saaks, siis pean mainima, et ma lobisen temaga hetkel msn-is. Etsuke, oled nüüd rahul:P

Kui koju tulen siis, vaatame kõik koos neid tänaseid fotokaklõpsutusi ja ehk saate teie ka ahhetada:)

Ole mõnusad!!!

Iluehmatuses Kadri