Kevad tuleb, salakavalalt ja hiilides, aga tuleb!!! Paksu salli olen juba kappi ära peitnud ja sukapüksid on ka mõned päevad puhkusel olnud, väga julgeks pole ma aga veel muutunud, sest nagu mainitud on kevad salakaval!
See kaunis aastaaeg on omaette nalkas, sest igal aastal tulevad siis hulljulged oma võimeid demonstreerima. Täna, kui ma oma vaprale pooleteisttunnisele jalutuskäigule asusin tuli mulle kohe vastu poiss suisa suveriietes, ehk siis T-särgi ja sortsidega ja pisut hiljem kohtasin veel paarikest, kel olid ka lühikeste varukatega plussid üll. No ma ei mõista. Lumigi pole veel lõplikku alistumist andnud ja juba kuulutavad mõned lausa suve. Jah, tasku peidetud mütsid, kindad ja paljad kaelad käivad tõesti kevade juuurde aga kas ka juba poolpajas keha ja lahtised suvekingad... Julgen kahelda!

Aga ilus on küll ja soe ka, kuigi õhema jope puudumisel olen siiani veel sulejopet kandnud:)
Tänasel jalutuskäigul võtsin sihikule kirde osa Kontulast. Marssisin soome keele sõnakaarte lapates mööda trakatsite poolt juba osaliselt killustikust puhastatud veel vesiseid tänavaid. Päike säras taevalael, päikseprillid olid väga vajalikud abimehed. Kontula kirdeosas on eramajade rajoon, pisiked aiad, väikesed enamuses ühekordsed majad. Aiad on LIIGA pisikesedL Teedel on lamavad politseid korda valvamas ja helkurpostid jalakäijaid abistamas. Ja siis järsku avastasin end fakti ees, et ületan just Helsingi linnapiiri ja olingi otsapidi Vantaas. Ma tean küll, et ma Helsingi kesklinnast kaugel olen, aga et suisa nii piiri ääres, poleks osanud aimata. Ega muidu polekski piiriületusest aru saanud, aga suur silt oli väljas:)

Vantaas jätkus eramajade rajoon, vahe oli vaid selles, et ühel pool teel olid kõik majad pruunid, teisel poole rohurohelised ja otse ees üle ristuva tee kärtspunased. Nad on niigi sarnase arhtektuuriga ja siis veel ühte värvi ka, naljakas.

Tagasi tulles käisin kivilahmakatel ronimas ja ojade vulinat kuulamas, jälgisin kuidas pisikesed põnnid lasteaia mänguaeda hoolega kühvlite ja ämbrite abil üles kaevavad, osad neist oma kilepükste või tunkedega muie näol lombis istumas. Pisut suuremad poisihakatised olid hävitustöö kuulutanud lasteaia vastas asuvale lumemäele, lapsed on lahedad. Juba avastatud Kontula osad tunduvad nüüd ilma lumeta hoopis teistsugused. Lume sulamisega paljanduvad kahjuks ka aga tohutud prügilademed, ehk siis kõik konid ja pudeli ja rämps, mis prügikastis oma kohta pole leidnud.... poleks ju nii raske oma jäätmeid konteineritesse panna!!!

Oma koduhoov on ka hoopis teise ilme võtnud. Näiteks vastasmaja ees ei ole tegelt teed, seal on muruplats, aga traktorid on terve talve sinna teed sisse lükanud:) Otse minu akna all on võrguplats... Ühesõnaga avastamine jätkub täistuuridel!

Olge mõnnad!
Kadri