Lihtsalt üks veider päev.
1.Hommikul keeldus metroo normaalse kiirusega sõitmast, mille tulemusena Kadri bussist maha jäi:(
2.Teine buss tuli küll 10 minuti pärast, kuid see jäi rahvamasside tõttu 7 minutit hiljaks:(
3. Õnneks jõudsin kooli minutise täpsusega, aga närvirakke kulus liiga palju. Plaanitud oli ju jõuda 25 minutit varem...
Mul on justkui tunne, et Helsingi tahab mulle viimase siinoleku kuu hakul näidata ka oma mitte nii meelidvaid külgi. Transport näitab.

Peale loengut ja raamatukogus lõputöö jaoks materjali kogumist, suundusin keskusse tagasi. Hetkel, mil bussiistmele prantsatasin, hakkas minuga vastakuti istuv vanem härra midagi soome keeles vuristama. 5 eurot olid ainsad sõnad millest aru sain. Lolli näoga teda vaadates kordas ta mulle seda veel 2 korda. Lõpuks teatasin moka otsast, et ma ei oska nii hästi soome keelt, et vurinast aru saaks. Siis rääkis ta sama jutu saksa keeles ning lõpuks ka inglise keeles. Point oli selles, et kuskil kirikus saab 5 euro eest terve lõunasöögi... Ja siis ta enam oma suud kinni ei pannudki. Jutustas mulle 10 minuti jooksul pool oma eluloost ja hambaarstidest. Minu õnneks ta siiski lõpuks väljus bussist, aga kannatuste rada jätkus... Jube oli täna see ühistransport:(

Kuna Kadri kannatus katkes vetsu pirni ikka veel katki oleku pärast, siis loobusin HOASi remondimehe ootamisest ja asusin täna ise asja kallale. Eile õhtul õnnestus mul suure kangutamise peale pirn lambist välja saada, tegin sellest pilti ja täna marssisin fotokaga poodi. Valik oli üüratu, seisin täitsa nõutu näoga pirniriiuli ees ja mõtlesin, et kus mu need elektrikugeenid küll asuvad. Nägus meesmüüa tuli mulle lõpuks appi, seletas, et taolisi pirne enam ei toodetagi ja soovitas mulle mingit uut mudelit, mis peaks mu lampi sobima. TORE! Ja siis soovitas ta mul veel mingi jublaka osta, mis pirni eluiga pikendab. TEHTUD!

Kodus ronisin tooli otsa ja püüdsin kõiki oma oskusi rakendades pirni kohale saada. Jublaka sain küll, aga pirni isegi mitte peale korduvaid katsetusi. Mina küll elektriku lapselapse vääriline pole... või teine võimalus on ajada kõik lambi süüks;P Lõpuks loobusin katsetamast ja kutsusin meeshinge appi. Jarkkol see ka nii lihtsalt ei läinud, aga siiski peale 5 minutilist läbirääkimist lambiga saabus valgus!!! Jeeee... Eftihia ja Kateriina tänasid Jarkkot tubli töö eest ja lubasid paberile kirja panna, et ta on parim:)

Kreeka tsikid kolisid oma meigimajanduse tagasi vetsu ja mul on nüüd taas oma peegel!!!
Metsa all ei näita lumi veel taandumismärke, seega jalad veel kepikõnnitades lirtsuvad.

Plirts-plärts käes on märts!
Luusi