Täna Aunega kohtudes saime selgust tulevikuplaanidesse ja veendusime, et igav meil siin juba ei hakka. Saame käia veel nii paljudes kohtades. Järgmise nädala graafikus on eriti kõrgetasemelist füsiotreaapiat pakkuv MOT-keskus, kus töötavad vaid spetsiaalse väljaõppe saanud manuaalterapeudid. Ju ma tunnen selle järgselt taas, et olen madalam kui muru.
Ja siis on veel ortoosikeskuste külastused ning PCI –laste kooliga tutvumine, lisaks koolitunnid tegevustreaapia ja skeletifüsioteraapia vallast. LÕBUS!

Uued käimiskepid said täna ma-ei-tea mitme kilomeetrise ringiga ausalt ristitud. Kohati tuli lumega veel võidelda, sest metsa alla pole päikse oma kiirtega veel nii soojalt jõudnud, et killustik nähtavale tuua. Küll aga vulisesid ojakesed juba üsna kärarikkalt ja linnud laulsid hõiskaval häälel.

Kreeke tüdrukud said täna maki, võite üks kord arvata, kes saab põhjaliku ülevaate kreeka muusikamaailmast!?!?! Antud muusika erineb niiii tohutult meie omast, puha ballaadid ja keerutused, samas meloodiad ja heliefektid on head nagu ka kooskõlad ja hääletämbrid.

Aga tuba tahab koristamist ja õppepäevik kirjutamist...
Kevadväsimuse vastu aitab PÄIKE!!!