neljapäev, 1. märts 2007


Heipaa-heihoo!!!

Esimene kuu ongi täis nii uskumatu kui see ka poleks. Väiksena ei suutnud vanaema mind veenda, et suureks saades aeg kiiremini kulgema hakkab, nüüd usun. Mäletan liiga hästi seda õhupalli mängimist koridoris kui emme järsku lasteaia riideid kokku pakkima hakkas ja teatas, et homsest lähete uuesti lasteaeda. Minule oli see 3 kuud tundunud ülipika ajana ja ma ei kavatsenudki enam lasteaeda oma nägu näidata...
Nüüd olen juba kuu aega kinnastega klaviatuuril trükkimist harjutanud, soome ja inglise keelt praktiseerinud ja mõelnud, et lõputööd tuleks kirjutada!!!

Hommikul olid tujutõstjateks soojad päikesekiired, vaid kraad pakast ja 4 jänkukest, kes mulle kooliteel vastu hüppasid. Praksil sain ühe pisipõnniga sõbraks, nii et peale tundi aega minuga koos mängimist teatas ta oma issile, et ta ei taha veel koju minna, ta tahab veel mängida tuletõrjeauto ja palliga:) Olen mina ikka osav!!! Lõpuks saime ta siiski koju minema veenda sellega, et ta varsti võib uuesti tulla, siis juba uute kõva tallaga sandaalidega. Lapsed on ikka üliarmsad, eriti need pisemad.

Mis ma siis kuu ajaga kokuvõttes teinud olen... Sain teada, et kreeklased käivad jalanõudega toas, söövad samal ajal lehti lugemata, istuvad lauas veel vähemalt 20 minutit peale sööki ja lobisevad. Olen õppinud üksikuid kreeka keelseid sõnu ja kehakeelt. Olen võtnud teadmiseks, et enamik inimesi peab mind siin soomlaseks, enamuste meeste arust on Eesti naised väga võluvad ja sarmikad, kreeka tüdrukud väga naiselikud. Soome klubides joovad ka paljud end pildituks, kõnevõimetuks. Meie Saaremaa tahab hirmsasti viimasel ajal meediasse pürgida, paraku mitte kõige paremate uudistega. Tekk ja padi on kallid, emotsionaalses mõttes. Joni pluus hindamatu. Etsu igatseb mind, tahab minuga koos laulda ja "täna- me kella-kolmeni -ei lobise vaid 3.30-ni" jutuajamisi pidada. Füsioteraapia raamatud seisavad juba pikemat aega mu lauanurgal, sest olen liiga kurnatud, et neid läbi töötada. Tee annab sooja, hüppamine ka.

Kevad ei jää tulemata, mõne aja pärast saan oma sinililli taas nuuskida ja imetleda.

Päikest!
Kata

Kommentaare ei ole: