Mis ma siis täna jutustan? Et ma keetsin endale maitsva borsisupi ja meil tuli uuesti lumi maha, Soomes on ka kombeks sõita lumekoristusmasinaga sahka maha panemata mööda tänavaid, sain praksile ja tagasi koju tulles päris korralikult sumbata, muidu ilm on soojem, tuba ikka jääkülm, hüppan ja kargan igas tunnis korra, et sooja saada.

See oli nüüd lühi-lühiülevaade. Tegelt tahtsin öelda, et hommikul 6.26 tõustes olin totaalne tujutu unemüts aga päeva peale olek paranes. Rõõmustasin, et täna 2 tundi varem tulema saime, sest meie juhendajatel oli koosolek, kus meie kohalolek polnud vajalik. Seega sain 2 lisatundi õppimiseks ja külmas toas passimiseks. Mu ventilaator töötab omanuhti külma tuult tuppa puhudes, mul on sellest villand.:(

Praktikal saime suuri kaste lõhkuda. Mingi tädike tuli meie juurde, et kas teil on aega??? Algul arutasime uusi potitoole mullikilest lahti, mina panin portsu kilesid enda tarbeks kõrvale, nüüd saan vastava tuju tulekul mullikesi prõksutadaJ Seejärel pidime suured pappkastid väikesteks hüppama. See oli lahe!!! Me avastasime Sikuga endal lausa varjatud ande. Terve maja kajas, kui me seal kogu oma jõudu appi võttes papimonstrume kokku litsuda üritasime;)

Reumarühmas osalesime, Soome 60-70 aastased inimesed vihtusid niimoodi jõuharjutusi teha, et ma olin hämmingus. Ma ei üritaks ühtki Eesti pensionäri sellisesse tundi panna... Konkreetsed jõuharjutused ja veel raskustega ka...Uhh!!!

Ja siis meil oli päeva lõpus üks hästi vahva vanapaar. Vanad inimesed on koos ikka väga armsad, nad nii hoolivad üksteisest!!! Onul oli vägev huumorisoon, leidis igas asjas ka midagi positiivset:)

Bussis oli ilus lause: „Oletko huomannut hymyyn vastataan hymyllä!?!?!” (Kas oled märganud naeratusele vastata naeratusega???)

Tee seda:)
Kata