Jah, ilm mängib vingerpussi- hommik on suht leebe ja kui mina koolist pääsen ning linnas tuulata/luurata tahaks puhub ta nii kõvasti ja külmapoisid näpistavadL See pole aus...
Täna on üldse veidi karm päev olnud. Paistab, et ma trumpan Mari üle, sest Unemati on mind päev läbi sebinud, minu tähelepanu võita püüdnud.(Mari hoia ometi oma Matit kammitsais!!!!) Olin juba täitsa kindel, et minust saab tänasest päevast alates metroos/bussis magaja- aga seda ma ju ometi ei taha! Mis siis selle sebimise taga oli, eks ikka eilne pidu. Me käisime ju Sikuga Erasmuse peol „Fever´is”. FUN oli!!! Meie korralikena läksime Helsinki vahel linnakaart käes õiget tänavat otsides ja külma trotsides veidi peale 22.00 kohale, aga selleks ajaks olid klubis vaid üksikud inimesed. Turvamees jättis meile mõlemile kustumatu mulje. Ta tuli meil välisuksele vastu, avas selle ja NAERATASJ , alles peale seda palus meil oma ID kaarte näidata, et vanus ikka kõlblik oleks. OLI! Piletiraha meie käest ei kaseeritud, sest HAMOKI (üliõpilasorganisatsioon) külalistena olime VIP nimekirjas. See sobis, paraku tahtis riidehoiuonu ikkagi meie kukrut kergitada ning jope nagisse paneku eest paluti 2 eurot. On ju röövimine, aga see-eest naeratusega röövimine.
Esmane ülevaade klubist saadud otsisime väikese laua ja sohva kuhu end prantsatasime ja juttu puhuma asusime. Meil oli lõbus, natuke hiljem hakkasid meid lõbustama 2 geipoissi teispool tantsuplatsi. Olgu siinkohal mainitud, et mul ei ole geide vastu midagi, aga nad olid lihtsalt naljakad ja me Sikuga saime ikka paar korralikku naeruteraapiasessiooni!!!
Klubi oli suht tavaline. Päevavalges ma seda näha ei tahaks... aga ööpimeduses käis kah. Tantsuplats oli imetilluke (Diva omast väiksemL) ja selleks et tantsida tuli ronida poole meetri kõrgusele „lavale”. No nii mõnigi prantsatas sealt alla.

Rahvas hakkas saabuma peale 23.30t. Õnneks saabusid peagi ka meile tuttavad näod. Meid haarati vestlusringi, tutvustati uutele nägudele. Meile Sikuga tehti kompimente, küsiti, mis keeles me omavahel nii soravalt räägime??? Nimelt paljud arvavad, et mina olen soomlane, sest mul pidi soomlase nägu olema ja kuna ma suudan Jarkko ja Thomase juttu jälgida ja mõista soome keelsena, siis oli osadel nuputamist küllaga. JA ülla-ülla, mulle tehti isega väga selge ja sorava inglise keele pärast kompliment. Sain taas kõhutäie naerdaJ Can´t belive it!!! Tore oli, mulle meeldis, ainus AGA oli see liiga vara koju tulemise käsk. Nimelt tuleb minu viimane buss Kivikosse 1.16, seega pidin ma 1.00 peo hülgama ja bussile jooksma. Bussis püüdsin teeteadjaid, kes küll pisut joogised olid, ärkvel hoida, et õigel aja „STOP” nuppu vajutada ja bussist maha karata. Mul on siinkohal ettepanek soome ööbusside juhtidele: palun pidage ühikate juures ise buss kinni ja hüüdke üle bussi, et nüüd on kivikolaste või kontulaste kord. Palju kergem oleks, Mati võiks rahus sebida:P

Koju sain ma ilusti, aga selleks ajaks oli kell juba üsna palju. Jäin veel pooleks tunniks tuttavatega lobisema, siis üks kiire pesus käik ja püstijalu voodisse vajumine. Õnneks sain siiski kella äratama pandud, hommikul ärkasin telefon kaisus. Oh mind küll...

Aga ma käisin koolis, Siku on tunnistaja. Saime ühe iseseisva videotöö valmis, sõime ühe imelise lõunasöögi (olgugi, et nende magusate kartulitega ei harju ma ikka veel ära) ja siis 180 viimast koolipäeva minutit mõõtsime koos soome tudengite kõhulihaste jõudlust ja igasugu liigesliikuvusi. Olgu veel mainitud, et mu lihased said hideks 5, vähemalt osake minust oli täna vormisJ Tublid lihased ja tubli Kadri , kes nendega ikka mässata viitsib...

Bussile jõudmiseks jooksin 200 meetri sprinti. Õnneks taipasid seekord autojuhid mind üle tee laste ja naisbussijuht ootas lõõtsutava Kata ilusti ära. Eile passisin koos paljude teistega 2 minutit oodates, et keegi suvatseks meid ülekäigurajale lasta. Aaa ja teate, mis imelik on!?!? Kui suvel soome turistid linnas mulle autoette hüppavad, siis oma kodumaal on nad selles osas väga ettevaatlikud, ootavad rahulikult tee ületamise järgekorda. Ei tea kas ootus massaasist ja odavast õlust võib tõesti nii rängalt mõjuda?!?!? Seda ka, et üks prantsuse poiss küsis minu käest kas ma tulen sellelt maalt kus toodetakse killerjooki „Viru valget”!?!?:) Naeruteraapia...

Ja mulle meeldivad postiljonide kollased siniste kirjadega postikärud. Need on nagu kaanega lapsevankrid, mida nad hoole ja armastusega lükkavad ja mulle meeldib naeratav neegripoiss, kes mulle 4 hommikut järjest metroost väljajooksmise ajal soomekeelset ajalehte pakub. Ma vastan talle endiselt „NO, thank youJ” Ja ta naeratb ikka ja alati!!!

Olen harjunud juba tohutute metrootreppidega millest üles vudides mu reielihased tugevaks ja ilusaks saavad. Jah, need trepid liiguvad, aga et metroojaamast 3 minutiga bussipeatusse saada tuleb väike maraton joosta, teen seda igal hommikul, I´m used to it!

NO kui veel kooli kohta teada tahate, siis osad praksi punktid saame geriaatrilises füsioteraapis selle eest, et me 3 kuud oma vastutava õppejõu Aunega koostööd teha saameJ See oli tänase päeva nali. Olgu veel siinkohal mainitud, et me pole päevagi geriaatrilist ft-t õppinud ja otse loomulikult pole see meie praksikavas...(Selgitus: Aune unustab pidevalt asju ja siis ta tegi ettepaneku dementsuse eest meid osade ECTC-ga rõõmustada)

Lõpetasin trennitegemise, minge teie ka trenni ning olge rõõmsad ja roosadJ
Karukallid!!!!!!!
Kata