Ma mõtlesin, et ei tüüta teid täna taaskordse pajatusega, aga võta näpust, ootamatusi juhtub.

Kadri tublidus andis endast mäkku juba 9.30 kui veel veidi unesegane Kata öösätsule püksid ja jope peale tõmbas ja esimest korda pesu pesema tõttas. Peale minu oli seal pühapäeva kohta tavatult vara veel üks hingeline... Panin pesu masinasse ja vajutasin kahte nuppu Hetkel tuleb olukorda ära kasutada, sest pesu pesemine on free of charge makseaparaadi rikke tõttu. Uuesti läbi karge õhu tuppa jõudnult pugesin veel loetuks minutiteks tekkide kaitsvasse embusse. Hmm, kui mõnnaJ

Kui ka teine masinatäis pesu pestud, asusin hoolega taas soome keelt õppima, tänased peatükid koosnesid jäähokist ja tööriistadestJ Ja siis helises uksekell. Arvasin teadvat, kes mulle meelehead valmistama tuleb, kui mu sisetunne pettis mind seekord. Ukse taga seisid hoopis kaks kohkunud ja nukrate nägudega rosinsilmet piigat, valge paber näpuvahel... Nad ütlesid vaid, et vabandust, eksisime vist uksega... Mina, taibates, et nendest võivad saada minu uued korterikaaslased piilusin paberit ja vot seal see seisiski, et jah, sama korter toad 1,2. Niisiis teretulemast!!!

Nimedeks on neil piigadel Katerina (kadestamisväärsete lokkidega) ja Eftichia. Vanust 22 aastat, ülikoolis õppimise staasi 3,5 aastat, lõputunnistus taskus Soomes veedetava 3 praktikakuu järgselt. Ja kodumaaks Kreeka.

Neil tüdrukutel paraku ei vedanud. Nende eile lend tühistati ja suunati seejärel läbi Londoni, mistõttu nad saabusid oodatust pisut hiljem. Nende tuutor ei olnud neid vastu võtmas ja seega olid nad all alone võõral maal/võõras kultuuris ja suutsid leida vaid odava jõleda hosteli kus öö veeta. Täna võtsid nad takso ja tulid siia, neil polnud võtmeid ega kotte. Kuna ühe toa uks oli eelnevalt lahti, juhatasin nad sinna, andsin mõned näpunäited. Seejärel suundusid nad linna oma kottide järgi. Teate, mitu kilo tavaari neil lennukis kaasas oli???? 50J ja nad ei maksnud sentigi ülekilode eest, naeratus maksab!!! Vahtisin neid kohvreid vaid suu ammuli. (Emme, olgu sulle mainitud, et neil oli seal 50 kg sees VAID riided ja nende üks kohver oli 4x suurem minu kohvrist). Nad olid väga viisakad ja tänasid mind ette taha, et neid aitan.

Kuna nii ikkagi pole sünnis, et neil oma tuutorit pole, siis helistasin enda tuutorile Tuomole, kes meile koheselt oma abistava käe ulatas ning tunnike hiljem astus meie korteri uksest sinna Neuman, kes siis ametlikult on Katerina ja Eftichia tuutor. Selle poisi nägu oli mulle tuttav, kohtasin teda eelmisel nv peol. Ta on väga uje ja tagasihoidlik, seda märkasid ka minu uued korterikaaslased. Aga vähemalt on neil nüüd võtmed ja loodetavasti saavad nad homme paberid ka kõik korda.

Seega soovin meile vahvat koosolemist!
Olge mõnnad!!!