
Peale kooli tahtsin mina ka kelgumäel oma lapselikku meelt

Otsisime väikese mäekese, paraku olid seal ka puudest takistused. Mina olin eelnevalt padjast ja kilekottidest kelgukese meisterdanud, mille üle K & E ikka veel imestavad...
Tulime kõik korda mööda mäest alla. Mina olin muidugi pikimate liugude omanik ja kilkasin mitme eest. FUN; FUN; FUN!!! Jap ja mu lapselikkus pole õnneks veel mitte kuhugi kadunud:)

Ja siis said K & E kõhulihasied naeruteraapiaga treenida. Nimelt nad püüdsid mulle kreeka keelt õpetada ja võtsid selle videosse ka. Ma enam üldse ei imesta, miks Eestis on kõnekäänd, et „Kas sa räägid kreeka keelt!!?!??!” . Mul oli keel sõlmes, sõnad suus sassis ning suu krampis. Pärast koos videot vaadates lagistasime vaid naerda. Ma püüdsin neile ka parimaid eesti keelseid sõnu õpetada, nagu näiteks „head ööd”, „põõsas”, „köök”, „aitäh”. Neile on need täpitähed täiesti uus ooper. Nad lihtsalt ei oska neid öelda. Nad ei saa suudki õigesse asendisse... NALJAKAS OLI:) (viimasel pildid mina, K & E)
ÕPPIGE KREEKA KEELT!
Kata
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar